UUSI PILTE MEIE TEGEMISTEST

Istume Liinaga nyyd Mwanza kesklinnas kohalikus Internetipunktis. Siin peaks olema koige kiirem yhendus linnas, aga venib ikka nagu tigu. Saame ehk ikka moned pildid valja panna ka kommentaarida.

Entebbes kaisime mitmel koosolekul. Siin naete Liinat istumas yhe oe korval, kes on manginud meie yhes videos. Kas tunnete ara?

Teed kuningriigisaalide juurde on vaga rasked. Eriti praegusel vihmahooajal on teed nii hullud, et Eestis isegi traktorist keeraks otsa ymber. Paljud kasutavad koosolekutele tulemiseks jalgrattaid voi tulevad jala. Tegelikult autosid on pohilisel ainult valismaalastel. Kohalikest pole ma siiani veel kedagi kohanud, kellel oleks oma auto. Pildil on naha kuidas yks isa saabus koosolekule kasutades kohalikku boda-bodat. Odav transport ja paaseb enamvahem igalt poolt ka labi.

Entebbes kaisime esimest korda kuulutamas. Mina kaisin selle rohelises sargis vennaga. Vaga tore oli ja mitmed oskasid raakida inglise keelt. Tanaval kuulutasin yksi yhele noorele naisele, kes ytles on moslem. Eestis neid vaga tihti ei kohta ja seetottu ei teadnudki kohe, mida teha. Kysisin siis, et miks ta on moslem. Ta selgitas, et on sellena syndinud. Parast monusat vestlust lubas ta tulla kohalikule koosolekule. Ta ytles, et polnud kunagi varem yhegi Jehoova tunnistajaga raakinud. Koosolekul ma teda kyll ei nainud, aga voib-olla ikka oli sest rahvast oli yle 140 ja koik naised enamvahem yhte nagu ka! :-)

Me olime kyll nainud, et paljud kasutavad linnas neid boda-bodasid, aga ise ei julenud veel proovida. Nyyd lopuks olime nii vasinud, et votsime kumbki yhe boda-boda ja parast seda kui Liina oli juhile sonad peale lugenud, et too ikka aeglaselt ja ettevaatlikult soidaks, lakski soit lahti. Oli monusam, kui arvata oskasime. Maksis ainult umbes 5 krooni ja saime sellega ilusti kohalikule turule. Jalle oli yks kogemus juures.

Siin me oleme nyyd siin turul, kuhu boda-bodad meid toid.

Siin on yks perekond, kes elab Jinjas, Niiluse joe aares. Nende kodus toimub ka raamatu-uurimine. Kui me sinna saabusime, siis lapsed laskusid meid tervitades polvili. Oli vaga imelik tunne, aga see on kohalik komme, millega valjendatakse oma austust kylalise vastu. Vaga tore perekond, aga elavad toeliselt tagasihoidlikult.

Siin oleme Bukobas koosolekul. Parast koosolekut tulid koik lapsed Mzungude juurde, et vaadata ja katsuda meid. Liina naitas neile pilte meie kodust ning nad olid sellest vaga vaimustuses.

See siin on tana tehtud pilt. Hommikul kaisime kuulutamas. Mina kaisin yhe eripioneerist vennaga ja kaisime kahel uurimisel. Koik on kyll tapselt samamoodi kui Eestiski. Sama raamat ja samamoodi uuritakse. Uurisime teist peatykki ja uurimine oli vaga tohus. Parast uurimise naitas see vend, kuidas ette valmistada. Huvitava on ka, et siin alustatakse uurimisi palvega juba esimesest korrast peale, sest inimesed on nii religioossed. Minu osaks oli lugeda moned loigud suahiili keeles. Huvitav kogemus. See pere, kes on pildil, elab korgel magedes ja sinna joudmine oli toeline akrobaatika.
Liina kais kuulutamas yhe misjonarist oega ja alustasid uurimise tydrukuga, kelle ema on surnud ja kes hoolitseb teiste orbudest sugulaste eest.

Nyydeks on selge ka, et neljapaeval soidame hoopis Arusha misjonikoju. Oleme seal ja Moshi misjonikodus, kuni jargmise nadala lopuni ja siis Nairobi peetelisse. Jargmised sonumid meil on siis ehk netis reedel, parast 24 tunnilist bussisoitu keset Tansaania tyhermaad.