Tanzania

MOSHI

Moshi on linn Kilimanjaro jalamil ning seda me ka nagime. Kuid koigepealt kohtusime sealsete uute sopradega.

Meie vastuvotjateks olid Maria ja Lars Rootsist. Kuid Marial oli pohjust meid innuga oodata - ta on poolenisti eestlane. Tema isa pages sojaajal Eestist Rootsi ja abiellus rootslannaga. Maria peres oli 9 last ning tema vend Jorg on olnud eripioneer Sillamael. Nad on kainud Eestis kahel korral, kuid nyyd olnud Tansaanias misjonarid 4 aastat. Vaga rahul - armastavad siinseid inimesi, kuulutustood.
Kaisime nendega koos ka kuulutustool. Siin on Tanel uurimisel koos Larsiga.

Mina olin uurimisel naisega, kel on kolm last. Tundsin, mida tahendab olla uus misjonar, kuna lugesin raamatust ette loike, millest midagi aru ei saanud. Suhtlesin 5 a Sylviaga, kellega otsisime Piiblist numbreid - meie yhine keel.
Ohtul istusime kohvikus, mille juurest avaneb vaade Kilimanjarole. Kuigi oli veidi pilvine, nagime mae lumist tippu ja kuju.
Moshi misjonikodus on kokku 6 inimest.
Molly ja RIck- Molly tuli pioneeriks Tansaaniasse, kus kohtus ringkonnaylevaataja Rickiga. Olnud 8 aastat misjonarid ja ringkonnatool.

Shawn ja John- John on tootanud Wallkillis, Peetelis jka olnud 500 alluvaga osakonna ylevaataja - 500 siga oli tema hoolitseda. Nyyd on olnud siin 3 a.
Kuna aeg saab otsa, siis veel vaid moned pildid. Eks nae, kas saame veel enne kojutulekut arvuti ligi. Eks nae ... varem voi hiljem.

Tere taas! Oleme nyyd jalle mone kogemuse vorra rikkamad ja targemad ka tanu teiste inimeste motetele ja kogemustele. Oleme olnud Arushas ja kohtunud inimestega, kes on kolinud siia kui suurema vajadusega territooriumile.
Yks noor abielupaar Inglismaalt naiteks uuris maad, kuhu kolida. Nad valistasid maad, kus on soda, ning soelale jai 3 riiki - Nicaraagua, Tansaania ja Benin. Nad kirjutasid nende harubyroosse. Benin ei vastanud, kuid teised kaks ytlesid tere tulemast. Nii tulid nad kolmeks aastaks Arusha ingliskeelsesse kogudusse, kes otsis neile ka elamiskoha. Nii tulid siia eelmisel nadalal kaks Ameerika tydrukut ja veel on tulemas kaks ode Saksamaalt. See lihtsalt naitab, et elu saab ise teha huvitavaks, olla kasulik mujal. Kuid me tegime oma elu huvitavaks teisel moel.

SAFARI
Otsustasime siiski kaia ka safaril, kuna olime juba nii lahedal. Siin on yks naine, kes korraldab tunnistajatele safarit veidi soodsamalt. Ja me ei pidanud pettuma.

Alustasime teekonda 5.30 ja suundusime Ngorongoro kraatri suunas. See on 19x16 km suur kraater, mis on koduks tuhandetele loomadele. Meie ettekujutus safarist oli selline, et naeme autost kaugel sebrat ja oleme super onnelikud, kuid see, mida nagime, yletas koik meie ootused. Me olime nende keskel, kylas nende kodus - kylas loviperel, kes tuli auto korvale paikse eest varju. Olime pealtvaatajad nende lounale, kelleks oli sebra, ja sellele, kuidas hyaanid ootasid kannatamatult selle loppu, et isegi kohtu kinnitada.
Kylas joehobul, kes lubas meil olla tunnistajaks tema veemonudele ja heale tujule.

Vana elevant, tema naaber, oli karjast eemale tougatud vanaduse tottu. Kuid ta kuulus suurde peredesse, sebrakari korval.

Meid hammastas see rahu, see, kuidas toepoolest loomad elavad koos. Seal olles valdas vahemalt mind tohutu rahu, tanutunne Jehoova vastu. See oli toepoolest eelpilt paradiisist ja uskukinnitav kogemus.

Kuid usku kinnitas ka kohtumine uute misjonaridega. Sellest kohe jargnevas kirjas.

Siin me oleme just sellistena nagu oleme.

Paike paistab, on kuum, ligi 30 kraadi. Tydrukud kirjudes riietes tulevad vastu, teevad kniksu ja utlevad: Good morning, lady! Poisiked huuavad: How are you, muzungu? Tanavatel kostab koikjal aafrika muusika, mille saatel autoremondimees teeb vahelduseks tantsusamme, sekka kostub busstaksode kutsuvat tuutamist. Vastu tuleb mangomuuja, kandik kuhja kypsete, suurte mangodega pea peal. Ostame 3 mangot, yhe hinnaks 1-2 kr. Teed mooda karutab ananassimyyja, votame talt suure ananassi, 10 kr tykk. Kesklinna joudes on peagi su korval moni semu, kes on valmis naitama sulle linna teed voi myyma sulle pluusi voi kinga voi mida iganes, mida muua saab. Mooda soidab pulmaauto, veoauto kastis trompetimangijad lobusasti musitseerimas. Tunne on roomus ja kiiret pole kellelgi.

Igal juhul oleme ARUSHAS. Suuruselt teine linna Tansaanias parast Dar Es Salaami. Oleme onnelikud, et joudsime siia tervetena ja et oleme selle kogemuse vorra rikkamad. Tulime bussiga, mida kasutavad peamiselt ainult kohalikud. Soit vottis 27 tundi, ainult bussis. 100 km labimiseks - nagu Tallinnast Paidesse - laks 5 ja pool tundi! Voite siis ette kujutada, milliseid lohke ja muhke, magesid ja jogesid me uletasime. Kuid meie bussijuht oli toesti eriline, sest labis kohti, mida teised labida ei julgenud. Meil jai vaid hinge kinni hoida. Kuid me ei pidanud vahemalt jaama teele, mida moned autod-bussid halbade teeolude tottu pidid tegema. Alustasime teekonda 6.00 ja olime kohal jargmise paeva kella 9-ks. Seega olime vasinud, magamata, kuid toesti rahul, et nagime kohaliku inimese elu, reisi. Vaike 4-aastane sokolaadipoiss meie tagant sai suureks sobraks Taneliga. Algul puudutas vaid vargsi, siis opetas Tanelile yhe aafrika laulukeses ja siis jai ta sylle magama.

Yhes vahepeatuses nagime vendi Piblit uurimas kohaliku myyjaga. Joudsime nendega jooksujalu vahetada paar sona. Uurimist juhatas kohalik eripioneer.

Olime seega onnelikud, kui saabusime Arushasse, misjonikodu. Viimase perioodi olime elanud nagu kohalikud, ilma elektrita, kohati ilma veeta. Seega oli sooja veega peapesu lausa nauding omaette. Ees on ootamas veel palju toredaid kohtumisi. Tana laheme oobima yhe Rootsi oe juurde, toenaoliselt laheme ka yhepaevasele safarile ja moneks paevaks Moshi (70 km Arushast) misjonikoju. Kohtumisi on tohutult palju ja tore on see, et oleme nainud igasuguseid olusid, inimesi. Kohalikke, kes on jatnud maha oma endised naised ja elavad esimese naisega, kuid kes siiski peavad hoolitsema nyyd koigi naiste-laste eest - nainud, kuidas nad teevad toe parast pingutusi. Ja nainud misjonare, kes ei polga kallistada rapast last ja opetada inimesi, kes ei ole maailma palju nainud. Tohutult hea elukool.
Igal juhul oleme super rahul. Peagi uued motted, tunded, elamused ...

Oleme Arusha kuningriigisaalis, kus olime yle pika aja taas ingliskeelsel koosolekul. Vahepeal olime pidevalt saanud harjutada suahiili keelt, sest siinsed inimesed ei raagi suurt inglise keelt. Igal juhul oli ainukeses ingliskeelses koguduses kohal 40 inimest, ka neid, kes on siia ise kolinud.

Misjonikodus hommikusoogil. Siin on kokku 9 inimest. Koige kauem on olnud Steve ja Carol, olnud misjonarid 27 aastat, koige hilisemad July ja Scott, olnud aasta. Mitmed tunnevad Reinot ja Leslit. Osadele on nad olnud pioneerikooli opetajad, osadele ringkonnaylevaatajad. Suur eesoigus, et meiegi tunneme neid armsaid inimesi.

Istume Liinaga nyyd Mwanza kesklinnas kohalikus Internetipunktis. Siin peaks olema koige kiirem yhendus linnas, aga venib ikka nagu tigu. Saame ehk ikka moned pildid valja panna ka kommentaarida.

Entebbes kaisime mitmel koosolekul. Siin naete Liinat istumas yhe oe korval, kes on manginud meie yhes videos. Kas tunnete ara?

Teed kuningriigisaalide juurde on vaga rasked. Eriti praegusel vihmahooajal on teed nii hullud, et Eestis isegi traktorist keeraks otsa ymber. Paljud kasutavad koosolekutele tulemiseks jalgrattaid voi tulevad jala. Tegelikult autosid on pohilisel ainult valismaalastel. Kohalikest pole ma siiani veel kedagi kohanud, kellel oleks oma auto. Pildil on naha kuidas yks isa saabus koosolekule kasutades kohalikku boda-bodat. Odav transport ja paaseb enamvahem igalt poolt ka labi.

Entebbes kaisime esimest korda kuulutamas. Mina kaisin selle rohelises sargis vennaga. Vaga tore oli ja mitmed oskasid raakida inglise keelt. Tanaval kuulutasin yksi yhele noorele naisele, kes ytles on moslem. Eestis neid vaga tihti ei kohta ja seetottu ei teadnudki kohe, mida teha. Kysisin siis, et miks ta on moslem. Ta selgitas, et on sellena syndinud. Parast monusat vestlust lubas ta tulla kohalikule koosolekule. Ta ytles, et polnud kunagi varem yhegi Jehoova tunnistajaga raakinud. Koosolekul ma teda kyll ei nainud, aga voib-olla ikka oli sest rahvast oli yle 140 ja koik naised enamvahem yhte nagu ka! :-)

Me olime kyll nainud, et paljud kasutavad linnas neid boda-bodasid, aga ise ei julenud veel proovida. Nyyd lopuks olime nii vasinud, et votsime kumbki yhe boda-boda ja parast seda kui Liina oli juhile sonad peale lugenud, et too ikka aeglaselt ja ettevaatlikult soidaks, lakski soit lahti. Oli monusam, kui arvata oskasime. Maksis ainult umbes 5 krooni ja saime sellega ilusti kohalikule turule. Jalle oli yks kogemus juures.

Siin me oleme nyyd siin turul, kuhu boda-bodad meid toid.

Siin on yks perekond, kes elab Jinjas, Niiluse joe aares. Nende kodus toimub ka raamatu-uurimine. Kui me sinna saabusime, siis lapsed laskusid meid tervitades polvili. Oli vaga imelik tunne, aga see on kohalik komme, millega valjendatakse oma austust kylalise vastu. Vaga tore perekond, aga elavad toeliselt tagasihoidlikult.

Siin oleme Bukobas koosolekul. Parast koosolekut tulid koik lapsed Mzungude juurde, et vaadata ja katsuda meid. Liina naitas neile pilte meie kodust ning nad olid sellest vaga vaimustuses.

See siin on tana tehtud pilt. Hommikul kaisime kuulutamas. Mina kaisin yhe eripioneerist vennaga ja kaisime kahel uurimisel. Koik on kyll tapselt samamoodi kui Eestiski. Sama raamat ja samamoodi uuritakse. Uurisime teist peatykki ja uurimine oli vaga tohus. Parast uurimise naitas see vend, kuidas ette valmistada. Huvitava on ka, et siin alustatakse uurimisi palvega juba esimesest korrast peale, sest inimesed on nii religioossed. Minu osaks oli lugeda moned loigud suahiili keeles. Huvitav kogemus. See pere, kes on pildil, elab korgel magedes ja sinna joudmine oli toeline akrobaatika.
Liina kais kuulutamas yhe misjonarist oega ja alustasid uurimise tydrukuga, kelle ema on surnud ja kes hoolitseb teiste orbudest sugulaste eest.

Nyydeks on selge ka, et neljapaeval soidame hoopis Arusha misjonikoju. Oleme seal ja Moshi misjonikodus, kuni jargmise nadala lopuni ja siis Nairobi peetelisse. Jargmised sonumid meil on siis ehk netis reedel, parast 24 tunnilist bussisoitu keset Tansaania tyhermaad.