Aafrika 2006

TAGASI KODUS

Olemegi taas Eestis, kus on nii kole külm, et tõusis väike palavikki. Kuid see võib olla ka emotsioonide rohkusest, millele peab nüüd andma aega, et jahtuda ja teha rahulikult järeldusi.

Meie viimane peatuspaik oli Keenia Peetel Nairobis, kus olime 3 ööd. Nairobis olime juba varem olnud. Esimesel päeval, lennukist maha tulles, tundus see linn räpane ja mahajäänud, kuid nüüd, pärast meie rännakuid mööda tavapärast Aafrikat, tundus linn luksuslik ning see väline sära nii mõttetu ja võlts. Linna minnes pidi ära võtma kõik ehted, isegi abielusõrmuse, sest kuritegevus on suur. Igal juhul igatsesime taga lihtsust ja vaesust, kuid hoolivust.

Sellepärast läksimegi pühapäeval koosolekule taas linnast välja. Siin paar pilti ühest koosolekul olijast.

Siin on Tanel ühel piibliuurimisel pärast koosolekut.

[b]KOKKUVÕTTEKS

Kokkuvõtteks võib öelda seda, et reis andis palju, mille üle järele mõelda. Kasvatas hindamist misjonitöö vastu, õigemini nende ennastsalgavate inimeste vastu, kes tulevad toime uute kommete, olude ja pettumustega ... et olla kasulikud teistele ja Jehoovale. Andis häid eeskujusid. Ja sugugi mitte kõik neist pole täiesti terved. Üks noor misjonärist õde kasutab kuuldeaparaati, teine põeb aastas 10-12 korda malaariat. Kuid nad lähevad edasi ...

Mulle väga meeldis näide, mille üks misjonär tõi kahest veeämbrist. Peremees kannab kaht veeämbrit. Üks on terve ning toob vee alati kohale. Teisel aga on auk sees. Ämber on kurb ja mõtleb, et ta pole kasulik, kuna kohale jõudes on ta alati tühi. Siis vaatab aga peremees, et katkise ämbri rajal kasvavad lilled, mida ta on pidevalt kastnud.

See reiski õpetas seda - ükskõik milliste vigade ja aukudega me oleme, saame olla kasulikud omal väiksel ja vaiksel moel.

Siin on meie reis ka kaardil näha, kuidas see täpselt välja nägi!:
https://www.travellerspoint.com/member_map.cfm?itinid=17616&tripid=17616

Kuid rääkida oleks paljust. Seepärast, kui tahad rohkem kuulda ja näha, tule meile külla. Mõne aja pärast korraldame ka nii Võrus kui Tallinnas ühe õhtu, kus näitame seina peale pilte ja räägime kogemusi. Anname sellest sellel leheküljel teada.
KARIBU SANA! (Oled väga teretulnud! suahiili keeles)
KOHTUMISENI!

MOSHI

Moshi on linn Kilimanjaro jalamil ning seda me ka nagime. Kuid koigepealt kohtusime sealsete uute sopradega.

Meie vastuvotjateks olid Maria ja Lars Rootsist. Kuid Marial oli pohjust meid innuga oodata - ta on poolenisti eestlane. Tema isa pages sojaajal Eestist Rootsi ja abiellus rootslannaga. Maria peres oli 9 last ning tema vend Jorg on olnud eripioneer Sillamael. Nad on kainud Eestis kahel korral, kuid nyyd olnud Tansaanias misjonarid 4 aastat. Vaga rahul - armastavad siinseid inimesi, kuulutustood.
Kaisime nendega koos ka kuulutustool. Siin on Tanel uurimisel koos Larsiga.

Mina olin uurimisel naisega, kel on kolm last. Tundsin, mida tahendab olla uus misjonar, kuna lugesin raamatust ette loike, millest midagi aru ei saanud. Suhtlesin 5 a Sylviaga, kellega otsisime Piiblist numbreid - meie yhine keel.
Ohtul istusime kohvikus, mille juurest avaneb vaade Kilimanjarole. Kuigi oli veidi pilvine, nagime mae lumist tippu ja kuju.
Moshi misjonikodus on kokku 6 inimest.
Molly ja RIck- Molly tuli pioneeriks Tansaaniasse, kus kohtus ringkonnaylevaataja Rickiga. Olnud 8 aastat misjonarid ja ringkonnatool.

Shawn ja John- John on tootanud Wallkillis, Peetelis jka olnud 500 alluvaga osakonna ylevaataja - 500 siga oli tema hoolitseda. Nyyd on olnud siin 3 a.
Kuna aeg saab otsa, siis veel vaid moned pildid. Eks nae, kas saame veel enne kojutulekut arvuti ligi. Eks nae ... varem voi hiljem.

Tere taas! Oleme nyyd jalle mone kogemuse vorra rikkamad ja targemad ka tanu teiste inimeste motetele ja kogemustele. Oleme olnud Arushas ja kohtunud inimestega, kes on kolinud siia kui suurema vajadusega territooriumile.
Yks noor abielupaar Inglismaalt naiteks uuris maad, kuhu kolida. Nad valistasid maad, kus on soda, ning soelale jai 3 riiki - Nicaraagua, Tansaania ja Benin. Nad kirjutasid nende harubyroosse. Benin ei vastanud, kuid teised kaks ytlesid tere tulemast. Nii tulid nad kolmeks aastaks Arusha ingliskeelsesse kogudusse, kes otsis neile ka elamiskoha. Nii tulid siia eelmisel nadalal kaks Ameerika tydrukut ja veel on tulemas kaks ode Saksamaalt. See lihtsalt naitab, et elu saab ise teha huvitavaks, olla kasulik mujal. Kuid me tegime oma elu huvitavaks teisel moel.

SAFARI
Otsustasime siiski kaia ka safaril, kuna olime juba nii lahedal. Siin on yks naine, kes korraldab tunnistajatele safarit veidi soodsamalt. Ja me ei pidanud pettuma.

Alustasime teekonda 5.30 ja suundusime Ngorongoro kraatri suunas. See on 19x16 km suur kraater, mis on koduks tuhandetele loomadele. Meie ettekujutus safarist oli selline, et naeme autost kaugel sebrat ja oleme super onnelikud, kuid see, mida nagime, yletas koik meie ootused. Me olime nende keskel, kylas nende kodus - kylas loviperel, kes tuli auto korvale paikse eest varju. Olime pealtvaatajad nende lounale, kelleks oli sebra, ja sellele, kuidas hyaanid ootasid kannatamatult selle loppu, et isegi kohtu kinnitada.
Kylas joehobul, kes lubas meil olla tunnistajaks tema veemonudele ja heale tujule.

Vana elevant, tema naaber, oli karjast eemale tougatud vanaduse tottu. Kuid ta kuulus suurde peredesse, sebrakari korval.

Meid hammastas see rahu, see, kuidas toepoolest loomad elavad koos. Seal olles valdas vahemalt mind tohutu rahu, tanutunne Jehoova vastu. See oli toepoolest eelpilt paradiisist ja uskukinnitav kogemus.

Kuid usku kinnitas ka kohtumine uute misjonaridega. Sellest kohe jargnevas kirjas.

Siin me oleme just sellistena nagu oleme.

Paike paistab, on kuum, ligi 30 kraadi. Tydrukud kirjudes riietes tulevad vastu, teevad kniksu ja utlevad: Good morning, lady! Poisiked huuavad: How are you, muzungu? Tanavatel kostab koikjal aafrika muusika, mille saatel autoremondimees teeb vahelduseks tantsusamme, sekka kostub busstaksode kutsuvat tuutamist. Vastu tuleb mangomuuja, kandik kuhja kypsete, suurte mangodega pea peal. Ostame 3 mangot, yhe hinnaks 1-2 kr. Teed mooda karutab ananassimyyja, votame talt suure ananassi, 10 kr tykk. Kesklinna joudes on peagi su korval moni semu, kes on valmis naitama sulle linna teed voi myyma sulle pluusi voi kinga voi mida iganes, mida muua saab. Mooda soidab pulmaauto, veoauto kastis trompetimangijad lobusasti musitseerimas. Tunne on roomus ja kiiret pole kellelgi.

Igal juhul oleme ARUSHAS. Suuruselt teine linna Tansaanias parast Dar Es Salaami. Oleme onnelikud, et joudsime siia tervetena ja et oleme selle kogemuse vorra rikkamad. Tulime bussiga, mida kasutavad peamiselt ainult kohalikud. Soit vottis 27 tundi, ainult bussis. 100 km labimiseks - nagu Tallinnast Paidesse - laks 5 ja pool tundi! Voite siis ette kujutada, milliseid lohke ja muhke, magesid ja jogesid me uletasime. Kuid meie bussijuht oli toesti eriline, sest labis kohti, mida teised labida ei julgenud. Meil jai vaid hinge kinni hoida. Kuid me ei pidanud vahemalt jaama teele, mida moned autod-bussid halbade teeolude tottu pidid tegema. Alustasime teekonda 6.00 ja olime kohal jargmise paeva kella 9-ks. Seega olime vasinud, magamata, kuid toesti rahul, et nagime kohaliku inimese elu, reisi. Vaike 4-aastane sokolaadipoiss meie tagant sai suureks sobraks Taneliga. Algul puudutas vaid vargsi, siis opetas Tanelile yhe aafrika laulukeses ja siis jai ta sylle magama.

Yhes vahepeatuses nagime vendi Piblit uurimas kohaliku myyjaga. Joudsime nendega jooksujalu vahetada paar sona. Uurimist juhatas kohalik eripioneer.

Olime seega onnelikud, kui saabusime Arushasse, misjonikodu. Viimase perioodi olime elanud nagu kohalikud, ilma elektrita, kohati ilma veeta. Seega oli sooja veega peapesu lausa nauding omaette. Ees on ootamas veel palju toredaid kohtumisi. Tana laheme oobima yhe Rootsi oe juurde, toenaoliselt laheme ka yhepaevasele safarile ja moneks paevaks Moshi (70 km Arushast) misjonikoju. Kohtumisi on tohutult palju ja tore on see, et oleme nainud igasuguseid olusid, inimesi. Kohalikke, kes on jatnud maha oma endised naised ja elavad esimese naisega, kuid kes siiski peavad hoolitsema nyyd koigi naiste-laste eest - nainud, kuidas nad teevad toe parast pingutusi. Ja nainud misjonare, kes ei polga kallistada rapast last ja opetada inimesi, kes ei ole maailma palju nainud. Tohutult hea elukool.
Igal juhul oleme super rahul. Peagi uued motted, tunded, elamused ...

Oleme Arusha kuningriigisaalis, kus olime yle pika aja taas ingliskeelsel koosolekul. Vahepeal olime pidevalt saanud harjutada suahiili keelt, sest siinsed inimesed ei raagi suurt inglise keelt. Igal juhul oli ainukeses ingliskeelses koguduses kohal 40 inimest, ka neid, kes on siia ise kolinud.

Misjonikodus hommikusoogil. Siin on kokku 9 inimest. Koige kauem on olnud Steve ja Carol, olnud misjonarid 27 aastat, koige hilisemad July ja Scott, olnud aasta. Mitmed tunnevad Reinot ja Leslit. Osadele on nad olnud pioneerikooli opetajad, osadele ringkonnaylevaatajad. Suur eesoigus, et meiegi tunneme neid armsaid inimesi.

Istume Liinaga nyyd Mwanza kesklinnas kohalikus Internetipunktis. Siin peaks olema koige kiirem yhendus linnas, aga venib ikka nagu tigu. Saame ehk ikka moned pildid valja panna ka kommentaarida.

Entebbes kaisime mitmel koosolekul. Siin naete Liinat istumas yhe oe korval, kes on manginud meie yhes videos. Kas tunnete ara?

Teed kuningriigisaalide juurde on vaga rasked. Eriti praegusel vihmahooajal on teed nii hullud, et Eestis isegi traktorist keeraks otsa ymber. Paljud kasutavad koosolekutele tulemiseks jalgrattaid voi tulevad jala. Tegelikult autosid on pohilisel ainult valismaalastel. Kohalikest pole ma siiani veel kedagi kohanud, kellel oleks oma auto. Pildil on naha kuidas yks isa saabus koosolekule kasutades kohalikku boda-bodat. Odav transport ja paaseb enamvahem igalt poolt ka labi.

Entebbes kaisime esimest korda kuulutamas. Mina kaisin selle rohelises sargis vennaga. Vaga tore oli ja mitmed oskasid raakida inglise keelt. Tanaval kuulutasin yksi yhele noorele naisele, kes ytles on moslem. Eestis neid vaga tihti ei kohta ja seetottu ei teadnudki kohe, mida teha. Kysisin siis, et miks ta on moslem. Ta selgitas, et on sellena syndinud. Parast monusat vestlust lubas ta tulla kohalikule koosolekule. Ta ytles, et polnud kunagi varem yhegi Jehoova tunnistajaga raakinud. Koosolekul ma teda kyll ei nainud, aga voib-olla ikka oli sest rahvast oli yle 140 ja koik naised enamvahem yhte nagu ka! :-)

Me olime kyll nainud, et paljud kasutavad linnas neid boda-bodasid, aga ise ei julenud veel proovida. Nyyd lopuks olime nii vasinud, et votsime kumbki yhe boda-boda ja parast seda kui Liina oli juhile sonad peale lugenud, et too ikka aeglaselt ja ettevaatlikult soidaks, lakski soit lahti. Oli monusam, kui arvata oskasime. Maksis ainult umbes 5 krooni ja saime sellega ilusti kohalikule turule. Jalle oli yks kogemus juures.

Siin me oleme nyyd siin turul, kuhu boda-bodad meid toid.

Siin on yks perekond, kes elab Jinjas, Niiluse joe aares. Nende kodus toimub ka raamatu-uurimine. Kui me sinna saabusime, siis lapsed laskusid meid tervitades polvili. Oli vaga imelik tunne, aga see on kohalik komme, millega valjendatakse oma austust kylalise vastu. Vaga tore perekond, aga elavad toeliselt tagasihoidlikult.

Siin oleme Bukobas koosolekul. Parast koosolekut tulid koik lapsed Mzungude juurde, et vaadata ja katsuda meid. Liina naitas neile pilte meie kodust ning nad olid sellest vaga vaimustuses.

See siin on tana tehtud pilt. Hommikul kaisime kuulutamas. Mina kaisin yhe eripioneerist vennaga ja kaisime kahel uurimisel. Koik on kyll tapselt samamoodi kui Eestiski. Sama raamat ja samamoodi uuritakse. Uurisime teist peatykki ja uurimine oli vaga tohus. Parast uurimise naitas see vend, kuidas ette valmistada. Huvitava on ka, et siin alustatakse uurimisi palvega juba esimesest korrast peale, sest inimesed on nii religioossed. Minu osaks oli lugeda moned loigud suahiili keeles. Huvitav kogemus. See pere, kes on pildil, elab korgel magedes ja sinna joudmine oli toeline akrobaatika.
Liina kais kuulutamas yhe misjonarist oega ja alustasid uurimise tydrukuga, kelle ema on surnud ja kes hoolitseb teiste orbudest sugulaste eest.

Nyydeks on selge ka, et neljapaeval soidame hoopis Arusha misjonikoju. Oleme seal ja Moshi misjonikodus, kuni jargmise nadala lopuni ja siis Nairobi peetelisse. Jargmised sonumid meil on siis ehk netis reedel, parast 24 tunnilist bussisoitu keset Tansaania tyhermaad.

Nyyd istume juba Bukobas Tansaanias kohalikus internetitoas ja yritame lopuks ara saata meie juba ammu kirjutatud kirja. Siinsed voimalused Internetti kasutada on vaga piiratud aga kui jouame homme Mwanzasse, siis yritame uut infot koos piltidega panna yles esmaspaeval. Tsau, siin siis meie varem kirjutatud kiri.

Reisimine avardab! ytleb Ilkka ja oleme temaga 100 % nous.
Meie reis on olnud vaga informatiivne ja kohtumised kohalike soprade ja misjonaridega annavad motlemisainet veel pikaks ajaks. Praegu istun Kampala misjonikodus ja Liina on kuulutamas. Mis siis vahepeal on juhtunud?

Viimasel pyhapaeval kohtusime Entebbes yhe misjonaridest abielupaariga, kes on parit USAst. Derric ja Jennifer. Vaga tore paar. Derric on yle 2 m pikk aga vaga alandlik ja tore vend. Nad teenivad Kampalas ja on misjonarid olnud 1,5 aastat.

Ohtul oli koosolek ja jalle imestasime, kuivord korgetasemelised on siinsed koned ja ka vahitorni uurimine oli super tore. Kui maletad, siis nyyd oli just artikkel nendest hoimuabieludest ja see oli nii tore kuulata, kuidas keegi on abiellunud siin ja millised kombed on. Silmaring jalle laiem. Enne ja parast koosolekut jagasime ka noortele meie koguduse noorte kontakte, niiet moni teist voib saada aafrikast kirja juba enne kui meie kohale jouame. :-)

JINJA

Esmaspaeva hommikul asutasime end soitma Jinja nimelisse linna, et seal kohtuda kohalike misjonaridega. Soit sinna oli tore kogemus. Kampalast edasi soitsime sellise kandlise bussiga, milles on tavaliselt 25 kohta. Aafrikas aga ruumi ei raisata ja ka vahekaikudes olid kokkupandavad toolid. Buss laheb alati ara siis, kui viimane koht on tais. Meil laks seekord onneks kiiresti. Buss taitus kahku aga kuna ma ei soovinud oma kohvrit jatta saatuse meelevalda bussi all, siis pidime maksma ka selle koha eest, kus kohver oli. Kokku maksime 9000 shillingit. Seega 80 km maksis kolmele umbes 50 krooni. Transport on siin toesti odav aga eks see on loomulik, kui bussid on alati puupysti tais mitte nagu Eestis, kus peale bussijuhi on veel paar reisijat.
Igaljuhul joudsime kohale ja misjonarid olid ka vastas. Jorgen ja Daphne Saksamaalt. Nad kaisid Saksamaal Gileadis, mis kestis 2,5 kuud ja nyyd teenivad aafrikas juba 13 aastat. Vaga toredad inimesed. Viisime oma asjad hotelli ning laksime misjonikoju sooma.
Misjonikodus elab kaks abielupaari. Lisaks Jorgenile ja Daphnele veel yks abielupaar USAst, kes lopetanud Gileadi 99 aastal.
Parast sooki laksime vaatame Niiluse karestikku, Niilust, kus kord leiti Mooses. Suureparane loodus on siin. Niiluse aares seistes tundsin, et inimene on ikka vaike kyll. Tohutud veemassid liikusid meist mooda. Niiluse kohal lendasid nahkhiired ja marabuud. Ilus!
Sealsamas elab yks perekond, kelle juures toimub ka raamatu-uurimine. See oli meie esimene kord vist naha yht toelist kohalikku kodu. Neil on kaheksa last ja yks vaike tagasihoidlik punsest mullast hytike. Meid tervitades kummardusid tydrukud polvili maha. See on nende komme. Naine notkutab polvi, kui kohtab meest, kuid laskutakse ka polvedele. Kogu nende varandus on toenaoliselt vaart paari kuu palga Eestis. Koigele vaatamata on nad eluga rahul ja onnelikud. Meil on nendelt nii mondagi oppida.

Jargmisel paeval olid meie kaaslasteks taas misjonarid, kes naitasid meile Niiluse latet. Tagasisoit Kampalasse oli jalle kogemus omaette. Yhtegi suurt bussi ei lainud ja seetottu pidime minema MATATUGA. Esiteks oli see mikrobuss nii logu, et Eestis ei leidu vist sellist autode surnuaias ka. Teiseks topiti sellesse 12 kohalisse bussi 15 inimest ja keegi ei teinud sellest mingit numbrit. Kolmandaks pandi meie kohver tagumise istme taha aga kuna tagaluugi lukk oli katki, siis igas augus ahvardas see valja kukkuda. Parast meie esimest markust, et bussi tagaluuk on lahti, peatus buss ja konduktor tuli bussi taha ning virutas luugi taie jouga kinni ning buss liikus edasi. Kuna oli naha, et luuk oli ikka lahti siis meie jarjekordse noudmise peale konduktor ohkas sygavalt, vottis noorijupi mis oligi selleks moeldud, et tagaluuk kinni panna nyyd vois soit jatkuda. Sellest kamikaze soidust ma ei taha rohkem kirjutada aga igatahes olime vaga onnelikud kui elusalt ja koos oma kohvriga lopuks joudsime Kampala misjonikoju.

KAMPALA

Kampala misjonikodus elab 5 abielupaari. See on suur maja, mida veel selle aasta alguses kasutati Peetelina. Misjonarid on USAst, Kanadast ja Inglismaalt.
Soime lounat ja parast seda kaisime linna peal. Puudsime uurida, kuidas saame neljapaeval Bukobasse ja tuli valja, et laheb ainult yks buss, neljapaeva varahommikul ja selle bussi bussijaam oli toepoolest rapane, selline tunne, et firma on just valja kolinud ja nyyd on asotsiaalid selle vallutanud. Igatahes tootab tulla vaga seiklusrikas bussireis.

Ohtul kaisime koosolekul ja nautisime suureparaseid konesid ja koguduseliikmete armastust. Paljud kysisid kas me nyyd jaamegi siia. Vastasime, et nyyd veel mitte. Loodan, et koigest sellest saame millalgi ka pildid valja panna. Praegu on see voimatu, sest yhenduse kiirus on olematu. Loodame, et see kiri ikka tuleb labi.

Tana votsime vaba paeva. Hommikul olime koos misjonaridega hommikusel kummardamisel ja nautisime aarmiselt kypset ohkkonda. Parast seda jalutasime linna ning ostsime moskiitovorgu, mida nyyd edaspidise reisi jaoks toenaolislet vajame. Oli vaga vajalik aeg, sest iga paev on olnud vaga sisukas ja pole olnud aega oieti puhatagi.

Mina (Liina) joudsin nyyd ka koju kuulutustoolt. Kaisin koos Jenniferiga yhel piibliuurimisel. Votsime matatu ja laksime yhe noore naise tookohta. See on yks miljonist kiosk-majakesest, millest linn praktiliselt koosnebki. Algul ei olnud leti taga naha kedagi. Ta pikutas madratsil leti all koos oma 6-kuuse pojaga Samiga. Nii siin elu kaib, lapsed kaasas. Muretsesime korvalkioskist plastiktooli ja mahutasime end istuma. Sam poiss oli tana eriti energiline ja seega sain seda armsat sokolaadipoissi hoida ja taltsutada. Ema oli aga vaga asjalik ja moistis teemat hasti. Korvalkioski mees tahtis vaga minuga kaasa tulla. Kui tal on raha ja kui ta muretseb viisad ja koik, kas ma ikka votan ta kaasa. Nyyd laheme kohe kylla Kate ja Dick Singhile, kes lopetasid Gileadi 1997. Mees on india paritolu, naine valge. Nii suur eesoigus on naha paris inimesi, mitte pilte Gileadi misjonaridest. Nad on toesti tublid, et on kohanenud siinse sokeerivalt kontraste ja systeemitust tais yhiskonnaga. Hindamine nende vastu ainult kasvab.

Tahaksime vaga yles panna ka pilte, kuid eks nae, kuidas see tulevikus onnestub. Nyydsest alates hakkab meie reis minema aina enam kohalike inimeste elu moodi. Igal juhul oleme roomsad ja valmis uuteks seiklusteks.

Eile ohtul joudsime siis Entebbesse. See on fantastiline koht, kus Bob ja Linda elavad. Neil on suureparane maja ja paradiislik ou. Kohe maja taga on Entebbe botaanikaaed, aga nende aiast laheb sinna otseuks, niiet ei pea piletit ostma.
Siin on super teenindus. Bob ja Linda hoolitsevad meie eest vaga hasti.
Siin moned tana hommikul tehtud pildid hommikukohvist ja jalutuskaigust botaanikaaias.

Tana ohtul laheme koosolekule ja meil ka vaike osa kus raagime elust ja kuulutustoost Eestis. Usun, et saame teie koigi poolt anda edasi soojad tervitused.

Meie reisiplaanidesse tuli ka vaike muudatus. Nimelt laheme esmaspaeval yheks ooks Jinja nimelisse linna. Seal on Niiluse late ja palju huvitavat. Laheme ka kohalikku misjonikoju vahitorni uurimisele.

Soojad tervitused koigile armsatele inimestele.

Tanel (ja Liina, kes tuli just ka siia)

Saime taas arvuti ligi. Arvutite ja elektriga ei ole siin just koige paremad lood. Ja kuna selle kirja saatmine votab aea pool paeva, siis kirjutan taas veidi ... toesti vaid murdosa koigest sellest, mis meiega koik on juhtunud.
Ja juhtunud on palju head.
Oleme igal juhul Ugandasse ja tana oleme siin teist paeva. Tanel oli just tool Uganda Peeteli koogis, lounaajal lahen mina Uganda Peeteli odede aeroobikasse, parastlounal ronime uhe mae otsa, et kohata seal ahve ja naha kohalike elu ning seejarel soidame Entebbesse, kus elavad Bob ja LInda, endised misjonarid.
Kuidas kuidas laks meie reis Nairobist Ugandasse?

REIS NAIROBIST UGANDASSE
Hommikul kell 6 polnud venda, kes pidi meid ara viima. HATUNA MATATA! (no problems) Tuli uks teine vend, kes oli nii vara uleval. Paljud arkavad siin 5 paiku, et lugeda ja koosolekuteks valmistuda. Bussijaamas kaks bussi. Ohhoo, avastamegi, et vend on ostnud meile piletid vanema ja mugavusteta bussi peale. HATUNA MATATA! Bussijuht utles meile pileteid kontrollides: You will loose weight ja pidime kinnitama ka rihmad - toatas tulla vaga vaheldusrikas reis. Ja seda oli see toesti. Reis pidi kestma 7.00 - 18.30. Kohale joudsime
aga kaks tundi hiljem. HATUNA MATATA! Kuid tee iseenesest opetas palju. Kuna Aafrikas kogu elu on tee aares - inimesed tee aares soovad, opivad, muuvad ja ostavad, pesevad ja kohtuvad, tootavad ja lihtsalt on. Seda viimast on koige rohkem. SIis selle paeva jooksul saime hea pildi aafriklase tervest paevast kuni selle valja, kui pannakse polema olilamp ja inimesed on koos selle umber. 85% ugandalastest pole elektrit, seeparast te ehk ei pahanda, kui nii tihti ei kirjuta. Mis aafriklaste juures tohutult hammastab, on see, et nende kodud on mullast, peal heinad, kuid riides on nad taiesti puhtalt, valged sargid meestel, kaunid kleidid naistel. Meestel alati pikad puksid,
peamiselt alati viigipuksid, mille juurde tavaliselt kaib triiksark. See on aukusimus. Nad kaivad toomas vette, et pesta ja pea iga onnikese korval on riietega pesunoor. Neil pole palju, kuid nad hoiavad seda, mis neil on. Kuna toesti kogu elu on tee aares, siis nagime kuningriigisaale, kuulutajaid tegemas ukselt-uksele tood, nagime koolilapsi, kel on alati kooliriided,
igal koolil erinevad. Kui tegime peatuse, olid meil kohe umber koikvoimaliku muujad: kellad, ananassid, pahklid, kangad, no tegelikult muuvad nad uksikuid igapaevatarbeid, mida nad kuskilt on saanud. Samuti muuvad kupsetatud maisitolvikuid. Nad panevad need pika hargi otsa, et sa ei peaks isegi bussist valja tulema, vaid ulatavad selle labi akna, tegelikult suruvad lausa aknapraost sisse. Kuid neile saab kenasti ara oelda ja nad ei
solvu. See on lihtsalt nende viis. Nad on tohutult sobralikud, hasti elavad, on pidevalt koos.

UGANDA PIIR
Kartsime seda pisut, kuid polnud hullu midagi. Mzungude (valge) kotid otsiti valja ja kaks meest olid nendega ametis. Lihtsalt tostsid valja esimesi ettejuhtuvaid asju. Peamine kusimus piirivalvuril oligi - mitu mzungut sul on? Parast viisa ostmist oli ukse taga trobikond mehi, kel olid koigil seljas neoonkollased kitlid, seljal kiri Rahavahetus. Igauks puudis teist ule trumbata. Kuid see on nende viis. SIin paar pilti meie teest, labi akna.
Kahjuks ei saa rohkem praegu saata.

Igal juhul joudime Kamplasse. Kuna hilinesime kaks tundi, kartsime, et meile vastu tulnud vend on lahkunud. Kuid ta teadis siinset elu, oli rahulikult ara kainud koosolekul ja oligi tulnud umbes oigeks ajaks. Olime muidugi roomsad.
Oleme siin Peetelis nuud teist paeva ja juba usna kodustunud. Vennad-oed
tahavad koik teada, kes sa oled ja kust tuled ja on vaga armsad. Peetelis on
53 inimest ja tolgitakse 6 keelde. Elekter kaib ara iga paev, kuid siis hakkab peagi toole Peeteli generaator. Probleem on elektriga selles, et kogu linn korraga elektrit ei saa. Seega lulitatakse kogu aeg mingi osa valja ja nii on kogu aeg.

Eile olime raamatu-uurimisel, mis toimus pimedas. Vend pani taskulambi lakke, monel oli kaasas taskulamp, kuid mina istusin sellest koigest nii kaugel, et nagin vaid lugejat, kes koos labiviijaga kasutasid sama taskulampi. Lihtsalt kuulasin loetut ja motlesin, kui tublid nad on ja selline pimedus tegelikult uhendab. Saime kasutada ainult korvu, mis aitas keskenduda materjalile.Ainult kysijal oli raskusi vastajate kate leidmisega.

Meid viis koosolekule Peeteli varustaja ja parast koosolekut laksime kuhu - ostma banaane, tanavalt. Koik tanavaaared on tais elu, olilambid polevad laudade peal, pahklimuuja karus, millega ta liikus poris, poles kuunal.
Ostsime kaks suurt banaanikobarat, siis mitte selliseid, mis on juba tukeldatult poes, vaid kogu seda suurt mitmesajabanaanist punti. Need on tana lounaks - HATUNA MATATA!
On aeg tanaseks lopetada, et see vend, kelle arvutit kasutan, saaks taas asuda toole.
Igal juhul olem vaga-vaga rahul ja juba oppinud palju.
Tervitustega,
Tanel ja Liina

<Meie siin! Taie tervise juures ja super roomsad! Nagu naha, Keenia Peeteli arvuti meie tapiga tahti ei tunne. Kuid just siin me oleme ja oleme rohkem tundnud ja nainud, kui oleksime osanud arvata. Juba esimese paeva ohtuks tundsin, et voin juba tulla tagasi, sest olen nainud nii palju. See esimene paev sisaldas koike seda, mis elu uldse: ullatust, avastamisroomu, ponevust, shokki, peavalu, hirmu runnaku ees, kuid eelkoige armastust, armastust, armastust ... Koigist Keenia varvika elu ja meie tunnete nuanssidest kirjutada ei joua, kui kirjutan veidi, et saaksite meist veidigi aimu. Vaga-vaga tahtsime panna teile ka pilte, kuid siin see ei onnestu. Kuid ulehomme peaks see onnestuma. Paneme neid siis juba hulgim.

HUVITAVAD KAASLASED
Lennukile joudsime kenasti, ainult et klienditeenindaja ei teadnud, mis koht see Nairobi (rohk esimesel silbil) on. Amsterdami lennujaamas ei lainud kaua, kui, nahes meid Vahitorni ette valmistamas, tuli meie juurde kaks ode Californiast, kes olid teel safarisse. Nii tore, et Jehoova rahvast on igal pool.
Lennukis istus minu korval uks ameeriklane, kelle USA valitsus oli saatnud korraldama Sambiale valisabi. Tahtis nina Kusis minu kaest, mis tood ma teen. Raakisin siis misjonitoost ja ta kusis, kas usume ikka, et ainult teatud arv laheb taevasse. Vastasin nii hasti kui oskasin. Meil oli meeldiv vestlus ja lopuks palusin tal jargmine kord 5 minutit rahulikult Jehoova tunnistajaid kuulata ja ta lubas seda.
Lendasime terve oo. Lennuk oli vaga mugav, igal inimesel oli ees oma teler, mis oli eesistuja seljatoel. Kuna aga sagimist ja toitmist oli pidevalt, siis magada sel ool ei saanud. Kuid mis edasi

NAIROBI
Ootasime, et keegi Peetelist tuleb meile vastu, kuid ei kedagist ... See on seiklus, motlesime. @[email protected] tuli meie juurde mitmeid. Ostsime aga telefonikaardi ja helistasime Peetelisse. Lubasime seista, Vahitorn kaes. Seisame siis seal ja uks taksojuht tuleb Taneli juurde ja raagib, et tema on kainud koosolekutel ja vottis taskust kapsaks muutunud Vahitornid, mida ta oodates loeb. Inimesed on koik super sobralikud. Ilm oli soe, koik puud ja poosad oitsevad, koikjal on lillat, roosat, kollast.
Lopuks joudsime Peetelisse ning poolteist tundi jai ingliskeelse koosolekuni. Saal oli praktiliselt meie maja korval ja saalis oli 200 inimest. Kone pidas Keenia haruburoo koordinaator ja kuna inimesed on vaga sobralikud, samas kenasti riides ja taktitundelised, siis raakisime vaga paljudega. Kuid nagu koigest, millest olen kirjutanud, voib ka sellest kirjutada vaga palju, koiki neid inimesi ja kogu seda armastust, mida tundsime.
Kuid parastlounal oli korgpunkt. Uks vend viis meid autoga linna, et naidata Nairobit. Sellist elamust ma ei oodanud. Kahju, et ei saa teile siia panna pilte sellest, mida nagime, ja videot tingimustest, kus inimesed elavad. Nairobis on rikkust ja aarmist vaesust. Soitsime slummi, mis raputas, hammastas ja hirmutas. Inimesed istuvad koos mitte midagi tehes ukskoik millest kokkuklopsitud elamutes, maja ees kitsed, laisklevad koerad, poolpaljad lapsed. Koik see, mida justkui olen telerist nainud, kuid ei kujutanud ette, et seal toesti elatakse. Lapsed jooksid meile jargi, huudes How are You? How are you? Nautisid seda, kui neist pilti tehti. Taiskasvanud see-eest olid teist meelt, kohati vihased, salakavalad, tundsime reaalset hirmu, sest neid oli palju-palju rohkem ja tee oli tohutult mudane, liikusime aeglaselt, nii-oelda, kerge saak, kuid we survived. Saame hiljem raakida tapsemalt. Poest ostsime varskeid mangosid ja banaane ning ohtul nautisin neid, moeldes meie esimesele paevale Keenias, alles esimesele. Ehkki emotsioone ja labiraputamist oli mitme kuu eest. Oleme vaga rahul ja suua kolbab siin koike, ei pea midagi desinfitseerima ega kartma. Hommikul soime ujit ehk wingit, mis meenutab oma konsistentsilt piimakisselli, kuid on hall ja tehtud mingitest tervailjadest. Louna ajal soime sukumat - mingi roheline taim segatud loomalihaga - ja maisitummi. Nyama - ehkki neil tahendab see liha. Oleksime me teadnud, et tegelikult raagivad koik inimesed pohiliselt suahiili keelt ja ainult meie parast inglise keelt, oleksime kindlasti rohkem pingutanud keele oppimisel. Kuid puumae tasapisi oppida, sest Tansaanias osatakse inglise keelt veel vahem. Igal juhul on meid ees ootamas veel palju huvitavat. See oli meie esimene paev! Kwaheri!

Siin on nüüd siis meie reisi marsruut!
Algus on Nairobis ja järgmised peatuspunktid on märgitud numbritega.

1. 19. nov Keenia Peetel
2. 21. nov Uganda Peetel
3. 23. nov Entebbes Bobi ja Linda juures
28. nov Kampalas misjonikodus
4. 30. nov Bukoba eripioneeri juures
5. 2. dets Mwanzas kokkutulekul
6. Musomas ei tea kelle juures
7. Nairobis, või kusagil mujal Keenias, ei tea, kelle juures

Tore, et kõik pole täpselt teada, siis jääb ikka üllatusmoment ka!
Täna Liina helistas Jaael Nissinenile ja sai palju kasulikku informatsiooni reisi kohta.
Näiteks seda, et kui keegi tuleb end appi pakkuma kohvrit kandma, siis tuleb kategooriliselt keelduda. Ja kui tahame pilti teha millestki või kellestki, siis läheb Liina sinna ette ja teeme näo, nagu pildistaksin Liinat. Tegelikult aga zoomin end hoopis mujale! Kaval ja keegi ei tule raha küsima enda pildistamise eest.

Nüüd on siis aeg nii kaugel, et alla kuu on jäänud veel reisini. Täna tegin siis päeviku valmis ja loodan, et reisil leiame võimalusi siia meie tegemised kirja panna.
Seni oleme teinud ära vaktsiinid (kollapalavik, teetanus, difteeria, kõhutüüfus ja a-hepatiit).
Selline on minu esimene sissekanne. Head ööd!